Ajalugu
Soome üliõpilasorganisatsioon Pohjalainen Osakunta (Natio Ostroboensis) asutati Turu Akadeemia juures 17. sajandil. Tollal oli osakuntade liikmeks astumine igale üliõpilasele kohustuslik ja Pohjalaisesse Osakuntasse koondati kõik üliõpilased, kes olid pärit ajaloolisest Pohjanmaa maakonnast Põhja- ja Lääne-Soomes. Osakuntad on ühingud, mis annavad tudengitele ülikoolis õppimise kõrval võimaluse ka vabamaks organiseeritud läbikäimiseks.
Praegune Helsingi Ülikooli Etelä-Pohjalainen Osakunta sündis aastal 1908, kui Pohjalainen Osakunta jagati Pohjois-Pohjalaiseks Osakunnaks (PPO, 1907), Vasa nationiks (VN, 1908) ning Etelä-Pohjalaiseks Osakunnaks (EPO, 1908).
Aastal 1912 valmis Helsingi kesklinnas nende kolme organisatsiooni ühine maja, mille nimeks sai Pohjanmaa ladinakeelse nimetuse järgi Ostrobotnia. Osakuntade ruumid asuvad Ostrobotnia maja viiendal korrusel. Glamuursed aastapäevapeod ning Porthan-gala toimuvad Ostrobotnia teisel korrusel, kus asub pidulik saal. Lisaks asuvad Ostrobotnia maja esimesel korrusel üliõpilaste, parlamenditöötajate, avaliku elu tegelaste ja teiste helsinglaste hulgas väga populaarsed St. Urho’s Pub ja restoran Manala.
Maja ise on samuti seotud Soome ajalooga. Aastal 1914 asutati Ostrobotnia kassatoas (ehk nüüdses Jääkäritoas) jääkärite organisatsioon, mis mängis Soome hilisemas iseseisvumises tähtsat rolli.
Läbi ajaloo on pohjalaised üliõpilased osalenud aktiivselt Soome arengu suunamisel, toetades muuhulgas soomekeelset haridust ja isamaalist vaimu. Lisaks on Etelä-Pohjalainen Osakunta aidanud kaasa üliõpilaste sotsiaalse ja majandusliku olukorra paranemisele, pakkudes oma liikmetele muu hulgas stipendiume, odavaid üürikortereid ja lõunat oma restoranis.
Ühine kodumaakond, traditsioonid, keelemurre ning minevikku jäänud ühine lapsepõlv olid jõud, mis hoidsid Helsingisse kolinud üliõpilasi koos ning EPO-d aastast aastasse aktiivselt tegutsemas. 21. sajandil on üle saja aasta vanuste traditsioonidega Etelä-Pohjalainen Osakunta oma liikmetele justkui teine kodu Helsingis.
Traditsioone
Osakunta ja erinevad peod kuuluvad kindlasti kokku. Akadeemilise aasta jooksul korraldatakse mitmeid meeleolukaid üritusi. Pidusid on erinevat sorti: on väärikaid, pidulikke sündmusi, rõõmsaid akadeemilisi lauapidusid ning vabas vormis suuremaid ja väiksemaid lõbusaid koosviibimisi. Kõige suuremad peod on kevadel toimuv Wappu (volber) ning semestrite alguspeod.
EPO kõige tähtsam pidu on märtsis toimuv aastapäev, mil Manala pidulikus saalis leiab aset väärikas lauapidu ning tantsitakse vanasid tantse. Teine tähtis ja traditsiooniline sündmus on sügisel korraldatav viljakoristamispidu Parttenkoliaaset. Parttenkoliaaset on pidu, kus kodumaakonna pärand ja mõju on kõige läbipaistvam – tavaliselt on üliõpilased riietunud oma koduvalla rahvariietesse. Kevadel korraldatakse ka palju teisi lauapidusid, näiteks aastapäevanädalal stipendiaatide lauapidu.
Igal sügisel korraldatakse 18. sajandil Pohjalaist Osakuntat juhtinud professor Henrik Gabriel Porthani auks Porthan-gala, mis on sügissemestri väärikamaid sündmusi.
Sügissemestri tegevus lõpeb jõulude eel Pohjalaise Valtuuskunna (EPO, PPO ja VN-i ühine koostööorganisatsioon) korraldatava ühise lauapeoga, aga ka nende pidude vahele mahub mitu unustamatut üritust, näiteks Soome Vabariigi aastapäeva tähistamine 6. detsembril.
Sümboolika
EPO värvipael on võetud kasutusele 1930. aastatel. Värvipaela värvid on helesinine-valge-helesinine. Värvipael antakse vabariigi aastapäeval, 6. detsembril, kõikidele kalendriaasta jooksul osakunta liikmeks astunutele ja seda kantakse soliidses riietuses, osakuntade sündmuste ja ürituste ning akadeemiliste pidude ajal.
Väärikaim ja silmapaistvaim sümbol on osakunta lipp. EPO lipu valge alusvärv sümboliseerib noorust, süütust ja puhtaid mõteid. Lipu keskel on ajaloolise Pohjanmaa maakonna ajalooline vapp, mis on ühtse ja jagamatu Pohjanmaa sümbol. Vappi ümbritsevad viljapeadest pärg, kaerakõrred ja tähad, mis meenutavad esiisade meele- ja maaharimist. Kuldsed lainelised jooned tuletavad meelde tuules lainetavaid kollaseid viljapõlde. Lipuvarda kaunistuseks olev kirves on käsitsi tehtud jäljend EPO esimese lipu kirvest. Kirves on Pohjanmaa elanikele omane ese, mis on olnud esiisadele abiks nii maaharimisel kui ka sõdimisel.
EPO sümboliteks loetakse ka aumärgid, teenetemärgid ja harrastusmärgid, mida antakse eriti aktiivsetele ja tublidele osakunta liikmetele.
Kontaktandmed
Aadress:
Etelä-Pohjalainen Osakunta
Töölönkatu 3 A 5. korrus
00100 HELSINKI
Kontori tel. +3589493019
Kuraattori
epo-q@helsinki.fi
Esimees
epo-pj@helsinki.fi
Kirjatoimetaja
epo-mail@helsinki.fi
Rahvusvahelised asjad
epo-talous@helsinki.fi